Üldine kirjeldus
Nagu nimigi ütleb, iseloomustab vedelikku voolamisvõime. See erineb tahkest ainest selle poolest, et see deformeerub nihkepinge tõttu, olgu see kui tahes väike. Ainus kriteerium on see, et deformatsiooni toimumiseks peaks mööduma piisavalt aega. Selles mõttes on vedelik vormitu.
Vedelikke aineid võib jagada vedelikeks ja gaasideks. Vedelik on vaid kergelt kokkusurutav ja avatud anumasse asetatuna on sellel vaba pind. Gaas seevastu paisub alati, et täita oma anum. Aur on gaas, mis on peaaegu vedelas olekus.
Inseneri peamine töövahend on vesi. See võib sisaldada kuni kolm protsenti lahustatud õhku, mis atmosfäärirõhust madalama rõhu korral kipub eralduma. Seda tuleb arvestada pumpade, ventiilide, torujuhtmete jms projekteerimisel.
Diiselmootoriga vertikaalne turbiin-mitmeastmeline tsentrifugaalvõlliga vee äravoolupump. Seda tüüpi vertikaalset äravoolupumpa kasutatakse peamiselt korrosioonivaba, alla 60 °C temperatuuriga ja alla 150 mg/l suspensiooni (välja arvatud kiudained ja terad) sisaldusega reovee või heitvee pumpamiseks. VTP-tüüpi vertikaalne äravoolupump kuulub VTP-tüüpi vertikaalsete veepumpade hulka ning õlimäärdeõliks on vesi vastavalt toru suurusele ja klapi suurusele. See võib pumbata temperatuuril alla 60 °C teatud tahkeid osakesi (näiteks vanarauda, peent liiva, kivisütt jne) reovett või heitvett.

Vedelike peamised füüsikalised omadused on kirjeldatud järgmiselt:
Tihedus (ρ)
Vedeliku tihedus on selle mass mahuühiku kohta. SI-süsteemis väljendatakse seda kg/m3.3.
Vesi on maksimaalse tihedusega 1000 kg/m³34 °C juures. Temperatuuri tõustes tihedus veidi väheneb, kuid praktilisel eesmärgil on vee tihedus 1000 kg/m3.
Suhteline tihedus on vedeliku tiheduse ja vee tiheduse suhe.
Erimass (w)
Vedeliku erimass on selle mass mahuühiku kohta. Si-süsteemis väljendatakse seda N/m3.3Normaaltemperatuuril on w 9810 N/m3ehk 9,81 kN/m3(umbes 10 kN/m3 Arvutamise lihtsustamiseks).
Erikaal (SG)
Vedeliku erikaal on antud mahu vedeliku massi ja sama mahu vee massi suhe. Seega on see ka vedeliku tiheduse ja puhta vee tiheduse suhe, tavaliselt temperatuuril 15 °C.

Mudelinumber: TWP
TWP-seeria teisaldatavad diiselmootoriga iseimevad punktveepumbad avariiolukordadeks on Singapuri ettevõtte DRAKOS PUMP ja Saksamaa ettevõtte REEOFLO koostöös välja töötatud. See pumpade seeria suudab transportida igasuguseid puhtaid, neutraalseid ja söövitavaid osakesi sisaldavaid keskkondi. Lahendab paljusid traditsiooniliste iseimevate pumpade rikkeid. Seda tüüpi iseimeva pumba ainulaadne kuivkäivituskonstruktsioon käivitub ja taaskäivitub esimesel käivitamisel automaatselt ilma vedelikuta. Imemiskõrgus võib olla üle 9 m; suurepärane hüdrauliline disain ja ainulaadne konstruktsioon hoiavad kõrge efektiivsuse üle 75%. Erinevate konstruktsioonide paigaldus on valikuline.
Mahu moodul (k)
Praktilistel eesmärkidel võib vedelikke pidada kokkusurumatuteks. Siiski on teatud juhtumeid, näiteks torude ebastabiilne vool, mille puhul tuleks kokkusurutavust arvesse võtta. Mahu elastsusmoodul k on antud järgmise valemiga:
kus p on rõhu suurenemine, mis ruumalale V rakendatuna põhjustab ruumala AV vähenemise. Kuna ruumala vähenemisega peab kaasnema proportsionaalne tiheduse suurenemine, saab võrrandit 1 väljendada järgmiselt:
ehk vesi,k on normaaltemperatuuril ja -rõhul ligikaudu 2150 MPa. Sellest järeldub, et vesi on umbes 100 korda kokkusurutavam kui teras.
Ideaalne vedelik
Ideaalne ehk täiuslik vedelik on selline, milles vedeliku osakeste vahel ei ole tangentsiaal- ega nihkepingeid. Jõud toimivad sektsioonis alati normaalselt ning piirduvad rõhu- ja kiirendusjõududega. Ükski reaalne vedelik ei vasta sellele kontseptsioonile täielikult ja kõigi liikuvate vedelike puhul esinevad tangentsiaalpinged, millel on liikumisele summutav mõju. Siiski on mõned vedelikud, sealhulgas vesi, ideaalse vedeliku lähedal ja see lihtsustatud eeldus võimaldab teatud vooluprobleemide lahendamisel rakendada matemaatilisi või graafilisi meetodeid.
Vertikaalne turbiini tuletõrjepump
Mudelinumber:XBC-VTP
XBC-VTP seeria vertikaalsed pikavõllilised tuletõrjepumbad on üheastmeliste ja mitmeastmeliste hajutuspumpade seeria, mis on toodetud vastavalt uusimale riiklikule standardile GB6245-2006. Samuti oleme täiustanud konstruktsiooni, võttes arvesse Ameerika Ühendriikide Tulekaitse Assotsiatsiooni standardit. Seda kasutatakse peamiselt tuletõrje veevarustuseks naftakeemia-, maagaasi-, elektrijaamade, puuvilla- ja tekstiilitööstuses, kai ääres, lennunduses, laonduses, kõrghoonete ehituses ja muudes tööstusharudes. Seda saab kasutada ka laevadel, meremahutites, tuletõrjelaevadel ja muudel varustusjuhtudel.

Viskoossus
Vedeliku viskoossus on selle vastupidavuse mõõt tangentsiaal- või nihkepingele. See tuleneb vedeliku molekulide vastastikmõjust ja kohesioonist. Kõigil reaalsetel vedelikel on viskoossus, ehkki erineval määral. Tahke aine nihkepinge on võrdeline deformatsiooniga, samas kui vedeliku nihkepinge on võrdeline nihkedeformatsiooni kiirusega. Sellest järeldub, et paigalseisus olevas vedelikus ei saa nihkepinget olla.

Joonis 1. Viskoosne deformatsioon
Vaatleme vedelikku, mis on suletud kahe plaadi vahele, mis asuvad teineteisest väga lühikese y-tähe kaugusel (joonis 1). Alumine plaat on paigal, samal ajal kui ülemine plaat liigub kiirusega v. Eeldatakse, et vedeliku liikumine toimub lõpmatult õhukeste kihtide või kihtide reas, mis saavad vabalt üksteise peal libiseda. Ristvoolu ega turbulentsi ei toimu. Paikselt liikuva plaadiga külgnev kiht on paigal, samal ajal kui liikuva plaadiga külgneva kihi kiirus on v. Nihkepinge ehk kiirusgradiendi kiirus on dv/dy. Dünaamiline viskoossus ehk lihtsamalt öeldes viskoossus μ on antud järgmise valemiga:

Selle viskoosse pinge avaldise postuleeris esmakordselt Newton ja seda tuntakse Newtoni viskoossuse võrrandina. Peaaegu kõigil vedelikel on konstantne proportsionaalsuskoefitsient ja neid nimetatakse Newtoni vedelikeks.

Joonis 2. Nihkepinge ja nihkepinge kiiruse vaheline seos.
Joonis 2 on võrrandi 3 graafiline esitus ja demonstreerib tahkete ja vedelike erinevat käitumist nihkepinge all.
Viskoossust väljendatakse sentipoisides (Pa·s või Ns/m²).2).
Paljudes vedeliku liikumisega seotud probleemides avaldub viskoossus tihedusena kujul μ/p (jõudust sõltumatu) ja on mugav kasutada ühte tegurit v, mida tuntakse kinemaatilise viskoossuse nime all.
Raske õli ν väärtus võib olla kuni 900 x 10-6m2/s, samas kui vee puhul, millel on suhteliselt madal viskoossus, on see temperatuuril 15° C vaid 1,14 x 10?m2/s. Vedeliku kinemaatiline viskoossus väheneb temperatuuri tõustes. Toatemperatuuril on õhu kinemaatiline viskoossus umbes 13 korda suurem kui veel.
Pindpinevus ja kapillaarsus
Märkus:
Kohesioon on sarnaste molekulide omavaheline külgetõmme.
Adhesioon on erinevate molekulide omavaheline külgetõmme.
Pindpinevus on füüsikaline omadus, mis võimaldab veetilgal kraani ääres suspensioonis püsida, anuma vedelikuga täita veidi üle ääre, ilma et see maha valguks, või nõelal vedeliku pinnal hõljuda. Kõik need nähtused tulenevad molekulide omavahelisest kohesioonist vedeliku pinnal, mis külgneb teise segunematu vedeliku või gaasiga. See on justkui pind koosneks elastsest, ühtlaselt pingestatud membraanist, mis kipub pinda alati kokku tõmbuma. Seega leiame, et gaasimullid vedelikus ja niiskusetilgad atmosfääris on ligikaudu sfäärilise kujuga.
Vabal pinnal mis tahes kujuteldaval joonel mõjuv pindpinevusjõud on võrdeline joone pikkusega ja toimib sellega risti. Pindpinevust pikkuseühiku kohta väljendatakse mN/m. Selle suurusjärk on üsna väike, olles toatemperatuuril õhuga kokkupuutes oleva vee puhul ligikaudu 73 mN/m. Pindpinevused vähenevad veidi.itemperatuuri tõustes.
Enamikus hüdraulika rakendustes on pindpinevusel vähe tähtsust, kuna sellega seotud jõud on üldiselt hüdrostaatiliste ja dünaamiliste jõududega võrreldes tühised. Pindpinevusel on oluline ainult siis, kui on olemas vaba pind ja ääremõõtmed on väikesed. Seega hüdrauliliste mudelite puhul võivad pindpinevusefektid, millel prototüübis tähtsust pole, mõjutada mudeli voolukäitumist ja seda simulatsioonivea allikat tuleb tulemuste tõlgendamisel arvesse võtta.
Pindpinevuse mõju on väga väljendunud atmosfääri avatud väikese läbimõõduga torude puhul. Need võivad olla laboris manomeetritorude või pinnases olevate avatud pooride kujul. Näiteks kui väike klaastoru vette kasta, siis vesi toru sees tõuseb, nagu on näidatud joonisel 3.
Toru veepind ehk menisk, nagu seda nimetatakse, on ülespoole nõgus. Seda nähtust nimetatakse kapillaarsuseks ning vee ja klaasi tangentsiaalne kontakt näitab, et vee sisemine kohesioon on väiksem kui vee ja klaasi vaheline adhesioon. Vee rõhk torus vaba pinna lähedal on väiksem kui atmosfäärirõhk.

Joonis 3. Kapillaarsus
Nagu joonisel 3(b) näidatud, käitub elavhõbe hoopis teistmoodi. Kuna kohesioonijõud on suuremad kui adhesioonijõud, on kokkupuutenurk suurem ja meniski külg on atmosfääri suhtes kumer ning alla surutud. Vaba pinna lähedal olev rõhk on suurem kui atmosfäärirõhk.
Manomeetrite ja mõõteklaaside kapillaarsuse mõju saab vältida, kasutades torusid, mille läbimõõt on vähemalt 10 mm.

Tsentrifugaalne merevee sihtkoha pump
Mudelinumber:ASN ASNV
Mudelid ASN ja ASNV on üheastmelised kahekordse imemisega, jagatud korpusega tsentrifugaalpumbad, mida kasutatakse vedelike transportimiseks veevärgis, kliimaseadmete tsirkulatsioonis, hoonetes, niisutuses, drenaažipumpades, elektrijaamades, tööstuslikes veevarustussüsteemides, tulekustutussüsteemides, laevadel, hoonetes jne.
Aururõhk
Piisava kineetilise energiaga vedelad molekulid paiskuvad vedeliku põhiosast välja selle vabal pinnal ja satuvad auru. Selle auru avaldatavat rõhku nimetatakse aururõhuks P. Temperatuuri tõus on seotud suurema molekulaarse segamisega ja seega ka aururõhu suurenemisega. Kui aururõhk on võrdne selle kohal oleva gaasi rõhuga, siis vedelik keeb. Vee aururõhk temperatuuril 15 °C on 1,72 kPa (1,72 kN/m2).
Atmosfäärirõhk
Maa pinnal asuva atmosfäärirõhku mõõdetakse baromeetriga. Merepinnal on keskmine õhurõhk 101 kPa ja see on standarditud selle väärtuse järgi. Õhurõhk väheneb kõrgusega; näiteks 1500 m kõrgusel väheneb see 88 kPa-ni. Veesamba ekvivalendi kõrgus merepinnal on 10,3 m ja seda nimetatakse sageli veebaromeetriks. Kõrgus on hüpoteetiline, kuna vee aururõhk välistab täieliku vaakumi saavutamise. Elavhõbe on palju parem baromeetriline vedelik, kuna selle aururõhk on tühine. Samuti annab selle suur tihedus mõistliku kõrgusega samba - umbes 0,75 m merepinnal.
Kuna enamik hüdraulikus süsteemis esinevaid rõhke on atmosfäärirõhust kõrgemad ja neid mõõdetakse suhteliselt salvestavate instrumentidega, on mugav pidada atmosfäärirõhku võrdlusaluseks, st nulliks. Rõhku nimetatakse seejärel manomeetrirõhuks, kui see on atmosfäärirõhust kõrgem, ja vaakumrõhuks, kui see on sellest madalam. Kui võrdlusaluseks võetakse tegelik nullrõhk, nimetatakse rõhku absoluutrõhuks. 5. peatükis, kus käsitletakse NPSH-d, on kõik arvud väljendatud absoluutse veebaromeetri abil, st meretase = 0 baari, manomeetrirõhk = 1 absoluutbaar = 101 kPa = 10,3 m vett.
Postituse aeg: 20. märts 2024