seth@tkflow.com 
Üldine kirjeldus
Nagu nimigi ütleb, iseloomustab vedelikku selle voolamisvõime. See erineb tahkest ainest selle poolest, et see deformeerub nihkepinge tõttu, olenemata sellest, kui väike on nihkepinge. Ainus kriteerium on see, et deformatsiooni toimumiseks peab kuluma piisavalt aega. Selles mõttes on vedelik vormitu.
Vedelikud võib jagada vedelikeks ja gaasideks. Vedelik on ainult kergelt kokkusurutav ja avatud anumasse asetamisel jääb vaba pind. Teisest küljest paisub gaas alati oma mahuti täitmiseks. Aur on gaas, mis on vedela oleku lähedal.
Vedelik, millega insener peamiselt tegeleb, on vesi. See võib sisaldada lahuses kuni kolm protsenti õhku, mis õhust madalamal rõhul kipub eralduma. See tuleb ette näha pumpade, ventiilide, torustike jms projekteerimisel.
Diiselmootor vertikaalse turbiiniga mitmeastmelise tsentrifugaalvõlli vee äravoolupump Seda tüüpi vertikaalset drenaažipumpa kasutatakse peamiselt korrosioonivaba pumpamiseks, temperatuur alla 60 °C, hõljuvate ainete (välja arvatud kiud, kruubid) pumpamiseks alla 150 mg/l kanalisatsioon või reovesi. VTP tüüpi vertikaalne äravoolupump on VTP tüüpi vertikaalsetes veepumpades ning suurendamise ja krae alusel seadke toru õlimääre vesi. Võib suitsu temperatuur alla 60 °C, saata teatud tahke tera (nt vanaraud ja peenliiv, kivisüsi jne) sisaldavasse kanalisatsiooni või heitvett.
Vedelike põhilisi füüsikalisi omadusi kirjeldatakse järgmiselt:
Tihedus (ρ)
Vedeliku tihedus on selle mass ruumalaühiku kohta. SI-süsteemis väljendatakse seda kg/m3.
Vee maksimaalne tihedus on 1000 kg/m34°C juures. Temperatuuri tõustes on tihedus veidi vähenemas, kuid praktilistel eesmärkidel on vee tihedus 1000 kg/m3.
Suhteline tihedus on vedeliku ja vee tiheduse suhe.
Erimass (w)
Vedeliku erimass on selle mass ruumalaühiku kohta. Si süsteemis väljendatakse seda N/m3. Normaaltemperatuuril on w 9810 N/m3või 9,81 kN/m3(umbes 10 kN/m3 arvutamise hõlbustamiseks).
Erikaal (SG)
Vedeliku erikaal on antud ruumala vedeliku massi ja sama ruumala vee massi suhe. Seega on see ka vedeliku tiheduse ja puhta vee tiheduse suhe, tavaliselt temperatuuril 15 °C.
Vaakumkruntimiskaevu punktipump
Mudeli nr: TWP
TWP-seeria teisaldatava diiselmootoriga iseimevad kaevupunktiga veepumbad hädaolukorras on konstrueeritud Singapuri DRAKOS PUMPi ja Saksamaa ettevõtte REEOFLO poolt. See pumbaseeria suudab transportida igasugust puhast, neutraalset ja söövitavat ainet, mis sisaldab osakesi. Lahendage palju traditsioonilisi iseimeva pumba rikkeid. Selline iseimev pumba ainulaadne kuivalt töötav struktuur käivitub automaatselt ja taaskäivitub esmakordsel käivitamisel ilma vedelikuta, imemiskõrgus võib olla üle 9 m; Suurepärane hüdrokonstruktsioon ja ainulaadne struktuur hoiavad kõrge efektiivsuse üle 75%. Ja erineva struktuuri paigaldamine valikuliseks.
mahumoodul (k)
või praktilistel eesmärkidel võib vedelikke pidada kokkusurumatuks. Siiski on teatud juhtumeid, näiteks ebaühtlane vool torudes, mille puhul tuleks arvestada kokkusurutavust. Elastsusmoodul k saadakse järgmiselt:
kus p on rõhu tõus, mis ruumalale V rakendatuna põhjustab ruumala AV vähenemise. Kuna mahu vähenemine peab olema seotud tiheduse proportsionaalse suurenemisega, võib võrrandit 1 väljendada järgmiselt:
või vesi,k on ligikaudu 2 150 MPa normaaltemperatuuril ja -rõhul. Sellest järeldub, et vesi on umbes 100 korda rohkem kokkusurutav kui teras.
Ideaalne vedelik
Ideaalne ehk täiuslik vedelik on selline, milles vedelikuosakeste vahel ei esine tangentsiaalseid ega nihkepingeid. Jõud toimivad lõigul alati normaalselt ja piirduvad rõhu- ja kiirendusjõududega. Ükski tegelik vedelik ei vasta sellele kontseptsioonile täielikult ja kõigi liikuvate vedelike puhul on olemas tangentsiaalsed pinged, millel on liikumist summutav mõju. Kuid mõned vedelikud, sealhulgas vesi, on ideaalse vedeliku lähedal ja see lihtsustatud eeldus võimaldab teatud vooluprobleemide lahendamisel kasutada matemaatilisi või graafilisi meetodeid.
Vertikaalne turbiiniga tulepump
Mudeli nr: XBC-VTP
XBC-VTP seeria vertikaalsed pikavõllilised tuletõrjepumbad on üheastmeliste mitmeastmeliste difuusorpumpade seeria, mis on toodetud vastavalt uusimale riiklikule standardile GB6245-2006. Täiendasime ka disaini, viidates Ameerika Ühendriikide tulekaitseühingu standardile. Seda kasutatakse peamiselt tuletõrjeveevarustuseks naftakeemia, maagaasi, elektrijaamade, puuvillase tekstiili, sadamakai, lennunduse, laonduse, kõrghoonete ja muudes tööstusharudes. See võib kehtida ka laevade, meretankide, tuletõrjelaevade ja muude tarnejuhtude puhul.
Viskoossus
Vedeliku viskoossus on selle vastupidavuse mõõt tangentsiaalsele või nihkepingele. See tekib vedelikumolekulide koostoimest ja ühtekuuluvusest. Kõigil tegelikel vedelikel on viskoossus, kuigi erineval määral. Tahke aine nihkepinge on võrdeline deformatsiooniga, samas kui vedeliku nihkepinge on võrdeline nihkepinge kiirusega. Sellest järeldub, et paigal olevas vedelikus ei saa olla nihkepinget.
Joon.1.Viskoosne deformatsioon
Vaatleme vedelikku, mis on piiratud kahe plaadi vahele, mis asuvad üksteisest väga väikese vahemaa kaugusel y (joonis 1). Alumine plaat on paigal, samal ajal kui ülemine plaat liigub kiirusega v. Eeldatakse, et vedeliku liikumine toimub lõpmata õhukeste kihtide või kihtidena, mis võivad vabalt üksteise kohal libiseda. Puudub ristvool ega turbulents. Statsionaarse plaadiga külgnev kiht on puhkeolekus, samal ajal kui liikuva plaadiga külgnev kiht on kiirusega v. Nihkepinge või kiiruse gradiendi kiirus on dv/dy. Dünaamilise viskoossuse või lihtsamalt öeldes viskoossuse μ annab
Nii et:
Selle viskoosse pinge avaldise postuleeris esmakordselt Newton ja seda tuntakse kui Newtoni viskoossusvõrrandit. Peaaegu kõigil vedelikel on konstantne proportsionaalsuskoefitsient ja neid nimetatakse Newtoni vedelikeks.
Joonis 2. Seos nihkepinge ja nihkepinge kiiruse vahel.
Joonisel 2 on võrrandi 3 graafiline kujutis ja see näitab tahkete ainete ja vedelike erinevat käitumist nihkepinge all.
Viskoossust väljendatakse sentipoisides (Pa.s või Ns/m2).
Paljude vedeliku liikumist puudutavate probleemide korral ilmneb viskoossus tihedusega kujul μ/p (sõltumatu jõust) ja on mugav kasutada ühte terminit v, mida tuntakse kinemaatilise viskoossusena.
Raske õli ν väärtus võib olla kuni 900 x 10-6m2/s, kusjuures suhteliselt madala viskoossusega vee puhul on see 15°C juures vaid 1,14 x 10?m2/s. Vedeliku kinemaatiline viskoossus väheneb temperatuuri tõustes. Toatemperatuuril on õhu kinemaatiline viskoossus umbes 13 korda suurem kui vee viskoossus.
Pindpinevus ja kapillaarsus
Märkus.
Ühtekuuluvus on külgetõmme, mis sarnastel molekulidel üksteise suhtes on.
Adhesioon on külgetõmbejõud, mis erinevatel molekulidel üksteise suhtes on.
Pindpinevus on füüsikaline omadus, mis võimaldab hoida veetilka kraani juures suspensioonis, anuma täita vedelikuga veidi üle ääre, kuid mitte maha valguda, või nõelal hõljuda vedeliku pinnal. Kõik need nähtused on tingitud molekulide sidususest vedeliku pinnal, mis külgneb teise segunematu vedeliku või gaasiga. Tundub, nagu koosneks pind ühtlaselt pingestatud elastsest membraanist, mis kipub pindmist ala alati kokku tõmbama. Seega leiame, et gaasimullid vedelikus ja niiskuse tilgad atmosfääris on ligikaudu sfäärilise kujuga.
Pindpinevusjõud mis tahes kujuteldaval sirgel vabal pinnal on võrdeline joone pikkusega ja toimib sellega risti. Pindpinevus pikkusühiku kohta on väljendatud mN/m. Selle suurus on üsna väike, olles umbes 73 mN/m toatemperatuuril õhuga kokkupuutuva vee puhul. Pinna kümnendike veidi vähenebitemperatuuri tõustes sisse.
Enamikus hüdraulika rakendustes on pindpinevus väikese tähtsusega, kuna sellega seotud jõud on hüdrostaatiliste ja dünaamiliste jõududega võrreldes üldiselt tühised. Pindpinevus on oluline ainult seal, kus on vaba pind ja piirdemõõtmed on väikesed. Seega võivad hüdrauliliste mudelite puhul pindpinevusefektid, millel prototüübis ei ole mingit tähtsust, mõjutada voolu käitumist mudelis ning seda simulatsiooni veaallikat tuleb tulemuste tõlgendamisel arvestada.
Pindpinevusefektid on atmosfäärile avatud väikese avaga torude puhul väga väljendunud. Need võivad esineda manomeetritorude kujul laboris või avatud pooride kujul pinnases. Näiteks kui väike klaastoru vette kastetakse, selgub, et vesi tõuseb toru sees, nagu on näidatud joonisel 3.
Torus olev veepind ehk meniski, nagu seda nimetatakse, on ülespoole nõgus. Nähtust tuntakse kapillaarsusena ning vee ja klaasi tangentsiaalne kokkupuude näitab, et vee sisemine kohesioon on väiksem kui vee ja klaasi vaheline nake. Vee rõhk vaba pinnaga külgnevas torus on atmosfääri rõhust väiksem.
Joonis 3. Kapillaarsus
Elavhõbe käitub üsna erinevalt, nagu on näidatud joonisel 3(b). Kuna ühtekuuluvusjõud on suuremad kui haardumisjõud, on kokkupuutenurk suurem ja meniskil on atmosfääri suhtes kumer tahk ja see on surutud. Vaba pinnaga külgnev rõhk on suurem kui atmosfäärirõhk.
Kapillaarsusefekte manomeetrites ja mõõteklaasides saab vältida, kasutades torusid, mille läbimõõt on vähemalt 10 mm.
Tsentrifugaalne merevee sihtpump
Mudeli nr: ASN ASNV
Mudel ASN ja ASNV pumbad on üheastmelised kahe imemisega jaotatud spiraalkorpusega tsentrifugaalpumbad, mida kasutatakse või vedelike transportimiseks veetöödel, kliimaseadmete tsirkulatsioonil, ehitamisel, niisutamisel, drenaažipumbajaamal, elektrijaamal, tööstuslikul veevarustussüsteemil, tuletõrjel. süsteem, laev, hoone ja nii edasi.
Aururõhk
Piisava kineetilise energiaga vedelikumolekulid projitseeritakse vedeliku põhikehast selle vabale pinnale ja liiguvad auru. Selle auru avaldatavat rõhku nimetatakse aururõhuks P. Temperatuuri tõus on seotud suurema molekulaarse agitatsiooniga ja seega aururõhu tõusuga. Kui aururõhk on võrdne selle kohal oleva gaasi rõhuga, siis vedelik keeb. Vee aururõhk 15°C juures on 1,72 kPa (1,72 kN/m2).
Atmosfäärirõhk
Atmosfääri rõhku maapinnal mõõdetakse baromeetriga. Merepinnal on õhurõhk keskmiselt 101 kPa ja see on standardiseeritud. Atmosfäärirõhk väheneb koos kõrgusega; näiteks 1500 m kõrgusel vähendatakse 88 kPa-ni. Veesamba ekvivalendi kõrgus merepinnal on 10,3 m ja seda nimetatakse sageli veebaromeetriks. Kõrgus on hüpoteetiline, kuna vee aururõhk välistab täieliku vaakumi saavutamise. Elavhõbe on palju parem baromeetriline vedelik, kuna selle aururõhk on tühine. Samuti annab selle kõrge tihedus mõistliku kõrgusega veeru - umbes 0,75 m merepinnal.
Kuna enamik hüdraulikas esinevaid rõhku on atmosfäärirõhust kõrgemad ja neid mõõdetakse suhteliselt registreerivate mõõteriistadega, on mugav pidada õhurõhku nullpunktiks, st nulliks. Rõhku nimetatakse seejärel manomeetriliseks rõhuks, kui see on üle atmosfääri, ja vaakumrõhuks, kui see on alla selle. Kui lähtepunktiks võtta tegelik nullrõhk, siis öeldakse, et rõhk on absoluutne. 5. peatükis, kus käsitletakse NPSH-d, on kõik arvud väljendatud absoluutse veebaromeetriga, st meretase = 0 bar gabariidi = 1 bar absoluutne = 101 kPa = 10,3 m vett.
Postitusaeg: 20. märts 2024