seth@tkflow.com 
Üldkirjeldus
Nagu nimigi viitab, iseloomustab vedelikku voolamisvõime. See erineb tahkest, kuna see kannatab nihkepinge tõttu deformatsiooni, hoolimata sellest, kas väike nihkepinge võib olla. Ainus kriteerium on see, et deformatsiooni toimumiseks peaks piisav aeg arvesse. Selles mõttes on vedelik vormitu.
Vedelikud võib jagada vedelikeks ja gaasideks. Vedelik on ainult pisut kokkusurutav ja avatud anumasse asetatakse vaba pind. Teisest küljest laieneb gaas alati oma konteineri täitmiseks. Aur on gaas, mis asub vedela oleku lähedal.
Vedelik, millega insener on peamiselt mures, on vesi. See võib sisaldada kuni kolm protsenti õhust lahuses, mis kipub atmosfääri survel vabanema. Selle jaoks tuleb ette näha pumbade, ventiilide, torustike jms kujundamisel.
Diiselmootori vertikaalne turbiini mitmeastmeline tsentrifugaalsisene võlli vee äravoolupump Seda tüüpi vertikaalse drenaažipumba jaoks kasutatakse peamiselt korrosiooni pumpamiseks, temperatuuri alla 60 ° C, riputatud tahked ained (välja arvatud kiudained, riivid) alla 150 mg/l sisalduvad levita või jäätmevett. VTP tüüpi vertikaalne drenaažipump on VTP tüüpi vertikaalsete veepumpades ning suurenemise ja krae põhjal seadistage toruõli määrimine vesi. Võib suitsetada temperatuuri alla 60 ° C, saata reovee või reovee teatud tahke tera (näiteks vanaraua ja peen liiv, kivisüsi jne).
Vedelike peamisi füüsikalisi omadusi kirjeldatakse järgmiselt:
Tihedus (ρ)
Vedeliku tihedus on selle mass ühiku mahu kohta. SI -süsteemis väljendatakse seda kg/m3.
Vesi on maksimaalse tihedusega 1000 kg/m34 ° C juures. Temperatuuri tõustes on tihedus vähenenud, kuid praktilistel eesmärkidel on vee tihedus 1000 kg/m3.
Suhteline tihedus on vedeliku ja vee tiheduse suhe.
Konkreetne mass (W)
Vedeliku spetsiifiline mass on selle mass mahuühiku kohta. Si -süsteemis väljendatakse seda N/m3. Normaalsetel temperatuuridel on W 9810 N/m3või 9,81 kn/m3(umbes 10 kn/m3 arvutamise hõlbustamiseks).
Spetsiifiline gravitatsioon (SG)
Vedeliku spetsiifiline gravitatsioon on antud vedeliku massi massi ja sama vee massi massi suhe. Seega on see ka vedeliku tiheduse ja puhta vee tiheduse suhe, tavaliselt kõik temperatuuril 15 ° C.
Vaakum kruntimine kaevu pumba pump
Mudel ei ： TWP
TWP-seeria liikuv diiselmootor iseproovivad kaevupunkti veepumbad hädaolukorraks on liigendatud Singapuri Drakos Pump ja Saksamaa REEOFLO COMPERIC. See pumbaseeria suudab transportida igasuguseid puhtaid, neutraalset ja söövitavat keskkonda, mis sisaldab osakesi. Lahendage palju traditsioonilisi iseproovilisi pumba rikkeid. Selline iseprooviv pump on ainulaadne kuiv jooksukonstruktsioon automaatne käivitamine ja taaskäivitamine ilma vedelikuta esimese stardi jaoks, imemispea võib olla üle 9 m; Suurepärane hüdrauliline disain ja ainulaadne struktuur hoiavad kõrge tõhususe üle 75%. Ja erinev struktuuri paigaldamine valikuliseks.
Hulgimoodul (K)
või praktilised eesmärgid, vedelikke võib pidada kokkusurumatuks. Siiski on teatud juhtumeid, näiteks torude ebastabiilne vool, kus tuleks arvesse võtta kokkusurutavust. Elastsuse hulgimoodul K on esitatud:
Kui P on rõhu tõus, mis mahule V -le rakendamisel väheneb mahu AV. Kuna mahu vähenemist tuleb seostada tiheduse proportsionaalse suurenemisega, võib võrrandit 1 väljendada järgmiselt:
või vesi, k on normaalsetel temperatuuridel ja rõhul umbes 2 150 MPa. Sellest järeldub, et vesi on umbes 100 korda rohkem kokkusurutav kui teras.
Ideaalne vedelik
Ideaalne või täiuslik vedelik on see, milles vedeliku osakeste vahel puuduvad tangentsiaalsed ega nihkepinged. Jõud tegutsevad alati normaalselt jaotises ning piirduvad rõhu ja kiirendusjõududega. Ükski tõeline vedelik ei vasta sellele kontseptsioonile täielikult ja kõigi liikuvate vedelike jaoks on esinevaid tangentsiaalseid pingeid, millel on liikumisele summutav mõju. Kuid mõned vedelikud, sealhulgas vesi, on ideaalse vedeliku lähedal ja see lihtsustatud eeldus võimaldab matemaatilisi või graafilisi meetodeid kasutada teatud vooluprobleemide lahendamisel.
Mudel ei ： XBC-VTP
XBC-VTP-seeria vertikaalsed pikka võlli tuletõrjepumbad on üheastmelised, mitmeastmelised hajutajate pumbad, mis on toodetud vastavalt uusimale riiklikule standardile GB6245-2006. Samuti parandasime disainilahendust Ameerika Ühendriikide tuletõrjeühingu standardi viidega. Seda kasutatakse peamiselt naftakeemia, maagaasi, elektrijaama, puuvillatekstiil, kai, lennunduse, ladustamise, kõrge tõusuga hoone ja muude tööstusharude tulekahjuveevarude jaoks. See võib kehtida ka laeva-, merepaagi, tuletõrjelaevade ja muude pakkumistega.
Viskoossus
Vedeliku viskoossus on selle resistentsus tangentsiaalse või nihkepinge suhtes. See tuleneb vedeliku molekulide koostoimest ja ühtekuuluvusest. Kõigil tegelikel vedelikel on viskoossus, ehkki erineval määral. Tahke aine nihkepinge on võrdeline tüvega, samas kui vedeliku nihkepinge on võrdeline nihkepinge kiirusega. Sellest sõltub, et puhkeasendis olevas vedelikus ei saa olla nihkepinget.
Joonis 1. viskoosne deformatsioon
Mõelge vedelikule, mis on piiratud kahe plaadi vahel, mis asuvad väga lühikese vahemaa kaugusel (joonis 1). Alumine plaat on paigal, samal ajal kui ülemine plaat liigub kiirusega v. Eeldatakse, et vedeliku liikumine toimub lõpmata õhukeste kihtide või laminaatide seeriana, vabalt libistada üksteise. Ristvoolu ega turbulentsi pole. Statsionaarse plaadiga külgneval kihil on puhkeasendis, samal ajal kui liikuva plaadiga külgneval kihil on kiirus v. Nihutamispinge või kiiruse gradiendi kiirus on DV/DY. Dünaamiline viskoossus ehk, mis on lihtsalt viskoossus μ, antakse
Nii et ：
Seda viskoosse stressi väljendit postuleeris kõigepealt Newton ja seda tuntakse Newtoni viskoossuse võrrandina. Peaaegu kõigil vedelikel on pidev proportsionaalsuse koefitsient ja neid nimetatakse Newtoni vedelikeks.
Joonis 2. Seos nihkepinge ja nihkepinge kiiruse vahel.
Joonis 2 on võrrandi 3 graafiline esitus ja näitab tahkete ainete ja vedelike erinevat käitumist nihkepinge all.
Viskoossust väljendatakse sentipoides (PA.S või NS/M2).
Paljudes vedeliku liikumisega seotud probleemides ilmneb viskoossus tihedusega kujul μ/p (jõust sõltumatu) ja on mugav kasutada ühte terminit V, mida nimetatakse kinemaatiliseks viskoossuseks.
Raske õli ν väärtus võib olla koguni 900 x 10-6m2/s, samas kui vee jaoks, millel on suhteliselt madal viskoossus, on see ainult 1,14 x 10? m2/s temperatuuril 15 ° C. Vedeliku kinemaatiline viskoossus väheneb temperatuuri tõustes. Toatemperatuuril on õhu kinemaatiline viskoossus umbes 13 -kordne vesi.
Pindpinevus ja kapillaarsus
Märkus:
Sidumine on atraktsioon, mis sarnastel molekulidel üksteise jaoks on.
Adhesioon on atraktsioon, mis erinevad molekulid üksteisele on.
Pindpinevus on füüsiline omadus, mis võimaldab tilka vett hoida kraani korral vedruna, anum, mis tuleb täita vedelikuga veidi ääre kohal, kuid ei levitata ega nõela vedeliku pinnal hõljumiseks. Kõik need nähtused tulenevad molekulide ühtekuuluvusest vedeliku pinnal, mis külgneb teise sissetungimatu vedeliku või gaasiga. Justkui koosneb pind elastsest membraanist, ühtlaselt stressis, mis kipub alati pealiskaudse alaga kokku leppima. Seega leiame, et vedelikus olevad gaasimullid ja atmosfääris niiskusetilgad on ligikaudu sfäärilised.
Pinnapingejõud kogu kujuteldava joone kohal vabal pinnal on võrdeline joone pikkusega ja toimib sellega risti olevas suunas. Pindpinevus pikkuse ühiku kohta ekspresseeritakse Mn/m. Selle suurus on üsna väike, toatemperatuuril õhuga kokkupuutuvate veega umbes 73 miljonit/m. Pinnate kümnete vähenemine on väike langusisisse temperatuuri tõusuga.
Enamikus hüdraulika rakendustes on pindpinevus vähe tähtsust, kuna sellega seotud jõud on hüdrostaatiliste ja dünaamiliste jõududega võrreldes üldiselt tühine. Pinnapinge on oluline ainult siis, kui on vaba pind ja piiride mõõtmed on väikesed. Seega võivad hüdrauliliste mudelite puhul pindpinevuse mõjud, mis prototüübis puuduvad, mõjutada mudeli voolukäitumist ja tulemuste tõlgendamisel tuleb seda simulatsiooni veaallikat arvestada.
Pinnapingefektid on atmosfäärile avatud väikese puuga torude korral väga väljendunud. Need võivad laboris esineda manomeetri torude või mulla avatud pooride kujul. Näiteks kui väike klaasist toru kastetakse vette, leitakse, et vesi tõuseb toru sees, nagu on näidatud joonisel 3.
Veepind torus ehk meniski, nagu seda nimetatakse, on nõgus ülespoole. Nähtust tuntakse kapillaarsusena ning vee ja klaasi vaheline puutumatu kontakt näitab, et vee sisemine ühtekuuluvus on väiksem kui vee ja klaasi vaheline adhesioon. Vee rõhk vaba pinnaga külgnevas torus on väiksem kui atmosfääri.
Joonis 3. kapillaarsus
Elavhõbe käitub üsna erinevalt, nagu on näidatud joonisel 3 (b). Kuna ühtekuuluvuse jõud on suuremad kui adhesiooni jõud, on kontaktnurk suurem ja meniskil on atmosfääri kumer nägu ja on depressioonis. Vaba pinnaga külgnev rõhk on suurem kui atmosfääri.
Kapillaarsuse mõju mandomeetrites ja gabariidiliste klaaside korral võib vältida torude abil, mis on vähemalt 10 mm läbimõõduga.
Tsentrifugaal merevee sihtpump
Mudel ei ： ASN ASNV
Mudel ASN ja ASNV pumbad on üheastmelised topelt imemise jagatud vääratud kesta tsentrifugaalpumbad ja kasutatud või vedela transportimine veetööde jaoks, kliimaseadmete ringlus, hoone, niisutamine, drenaažipumbajaam, elektrijaama, tööstusliku veevarustussüsteem, tuletõrjesüsteem, laev, hoone jne.
Aururõhk
Vedelad molekulid, millel on piisavalt kineetilist energiat, projitseeritakse vedeliku põhiosast vabapinnal ja lähevad aurule. Selle auru avaldatud rõhku nimetatakse aururõhuks, p ,. Temperatuuri tõus on seotud suurema molekulaarse agitatsiooni ja seega aururõhu suurenemisega. Kui aururõhk on võrdne selle kohal oleva gaasi rõhuga, keeb vedelik. Vee aururõhk temperatuuril 15 ° C on 172 kPa (172 kN/m2).
Atmosfäärirõhk
Atmosfääri rõhku Maa pinnal mõõdetakse baromeetri abil. Merepinnal on atmosfääri rõhk keskmiselt 101 kPa ja see on selles väärtuses standardiseeritud. Atmosfäärirõhk on kõrgusega vähenenud; Asjatundlikkuse korral vähendatakse 1 500m juures 88 kPa-ni. Veekolonni ekvivalendi kõrgus on 10,3 m merepinnal ja seda nimetatakse sageli veebaromeetriks. Kõrgus on hüpoteetiline, kuna vee aururõhk välistaks kogu vaakumi saavutamise. Elavhõbe on palju parem baromeetriline vedelik, kuna sellel on tühine aururõhk. Samuti annab selle suure tihedusega mõistliku kõrgusega veeru 0,75 m merepinnal.
Kuna enamik hüdraulikates ilmnenud rõhku on atmosfäärirõhust kõrgem ja neid mõõdetakse instrumentidega, mis registreerivad suhteliselt, on mugav pidada atmosfäärirõhku tugipunkti, st nulli. Seejärel nimetatakse rõhkude rõhku kui atmosfääri ja vaakumirõhku, kui selle all on. Kui tõelist nullrõhku võetakse tugipunktina, väidetakse, et rõhk on absoluutne. 5. peatükis, kus arutatakse NPSH -d, väljendatakse kõiki jooniseid absoluutses veebaromeetri tingimustes, IESEA tase = 0 baari gabariit = 1 bar absoluut = 101 kPa = 10,3 m vett.
Postiaeg: 20. märts 20124