Levinud pumpamisvedelikud

Puhas vesi
Kõikide pumba katsekõverate ühtlustamiseks põhinevad pumba karakteristikud puhtal veel toatemperatuuril (üldiselt 15 ℃) tihedusega 1000 kg/m³.
Puhta vee puhul on kõige levinum materjal malmist konstruktsioon või pronksist sisemusega malmist korpus. Puhta vee või neutraalse vee, mille erikaal on 1 ja milles pole tahkeid aineid, pumpamisel...otsapumpadeja horisontaalnejagatud korpusega pumbadon kõige sagedamini kasutatavad. Kui on vaja suurt väljalaskekõrgust, kasutatakse mitmeastmelisi pumpasid.
Kui projekteerijatel on pumbamaja ruum piiratud, kasutatakse vertikaalseid segavoolu-, aksiaal- või turbiinpumpasid.

Merevesi kui söövitav keskkond
Merevee soolasisaldus on kokku umbes 25 g/ℓ. Umbes 75% soolasisaldusest on naatriumkloriid NaCl. Merevee pH väärtus on tavaliselt vahemikus 7,5–8,3. Atmosfääriga tasakaalus on hapnikusisaldus temperatuuril 15 ℃ umbes 8 mg/ℓ.
Degaseeritud merevesi
Teatud juhtudel degaseeritakse merevett keemiliselt või füüsikaliselt. Selle tulemusel väheneb agressiivsus märkimisväärselt. Keemilise degaseerimise puhul tuleb märkida, et degaseerimine võtab aega. Seetõttu on väga oluline, et degaseerimisoperatsioon ehk hapniku eemaldamine oleks enne merevee pumpa sisenemist täielikult lõpule viidud.
Töötamisel tuleb olla ettevaatlik – õhu sissevoolu tõttu võib tekkida aeratsioon. Isegi kui sissevoolud on ajaliselt piiratud, võivad materjalid teatud tingimustel kiiresti kahjustuda, kui materjalide valikul ei arvestata hapniku olemasoluga. Kui hapniku sissevoolu ei saa pumba töötamise ajal välistada, tuleb üldiselt eeldada, et merevesi sisaldab hapnikku.
Riimvesi
Mõiste „riimvesi” viitab mageveele, mis on tugevalt mereveega saastunud. Materjalide valiku osas kehtivad riimvee transpordile samad direktiivid kui merevee puhul. Lisaks sisaldab riimvesi sageli ammoniaaki ja/või vesiniksulfiidi. Isegi madal vesiniksulfiidi sisaldus, st umbes paar milligrammi liitri kohta, põhjustab agressiivsuse märkimisväärset suurenemist.

Merevesi maa-alustest allikatest
Maa-alustest allikatest pärit soolase vee soolasisaldus on sageli palju kõrgem kui merevees, üsna sageli on see umbes 30%, st napilt alla lahustuvuspiiri. Ka siin on peamine koostisosa tavaline sool. pH väärtus on tavaliselt suhteliselt madal (kuni umbes 4), st vesi on happeline. Kui hapnikusisaldus on väga madal või isegi olematu, võib H₂S-i sisaldus ulatuda mõnesaja milligrammini liitri kohta.
Sellised H₂S-i sisaldavad happelised soolalahused on väga söövitavad ja vajavad spetsiaalseid materjale.
Kõrge soolasisalduse tõttu ja olenevalt töötingimustest tuleb arvestada teatud määral soola sadestumisega. Sellistel juhtudel tuleb võtta sobivaid vastumeetmeid seoses konstruktsiooni, töö ja materjali valikuga.
Korrosioon merevees
Kasutatavad materjalid peavad olema piisavalt vastupidavad mitte ainult ühtlasele korrosioonile, vaid ka lokaalsele korrosioonile, eriti punkt- ja pilukorrosioonile. Sellised korrosiooninähtused esinevad eriti isepassiveerivate ferrosulamite (roostevabade teraste) puhul. Nn ooterežiimis pumbad, mida käitatakse ainult vahelduvalt, omavad seiskamiskorrosiooni ohtu; enne seiskamisperioodi või perioodilist käivitamist peetakse eelistatavaks puhta veega üleujutamist.
ErinevadmereveepumpGalvaanilise korrosiooni vältimiseks peaksid komponendid olema valmistatud samast tüüpi materjalidest. Üksikute materjalide potentsiaalne erinevus peab olema võimalikult väike. Kui aga konstruktsioonilistel põhjustel tuleb kasutada erinevaid materjale, peaksid vähemväärisliku metalli veega kokkupuutuvad pinnad olema suuremad võrreldes väärismetalli omadega. Joonis 5 annab teavet galvaanilise korrosiooni ohu kohta erinevat tüüpi materjalide kombineerimisel.
Suured kiirused võivad põhjustada erosioonkorrosiooni. Tagajärjed muutuvad üha tõsisemaks, mida agressiivsem on keskkond ja mida suurem on selle kiirus. Kui voolukiirus mõjutab roostevabade teraste ja niklisulamite käitumist vaid vähesel määral, siis legeerimata raudmetallide ja vasesulamite puhul on olukord vastupidine. Joonis 6 annab kvalitatiivset teavet voolukiiruste mõju kohta. Sealjuures tuleb pöörata tähelepanu sellele, kas keskkond sisaldab hapnikku või H₂S-i. Suured H₂S-i kogused kipuvad hapniku olemasolu välistama; sellistel juhtudel on keskkond kergelt happeline, kuni pH 4-ni.
Materjali käitumine
Tabel 1 annab soovitusi pumba materjalide või nende kombinatsioonide kohta. Kui ei ole teisiti märgitud, kehtib järgnev teave H₂S-i sisalduseta merevee kohta.
Legeerimata teras ja malm
Legeerimata teras ei sobi merevee jaoks, kui see pole kaetud sobiva kaitsekihiga. Malmi tohib kasutada ainult madalate kiiruste korral (võimalik korpuste jaoks); sel juhul tuleks kasutada teiste sisemiste osade tavapärast katoodkaitset.
Austeniitsed Ni-valandid
Ni-Resist 1 ja 2 sobivad ainult keskmise kiiruse jaoks (kuni umbes 20 m/s).
Galvaaniline korrosioon merevees temperatuuril 5–30 ℃

Postituse aeg: 11. märts 2025